Uuring: kui palju kulutatakse jõulukinkidele?

reede detsember 7, 2018

Pühade hooaja üks kahtlemata suurimaid stressiallikaid on kõigile olulistele inimestele täpselt õige jõulukingi leidmine. TF Bank küsitles rohkem kui tuhandet erineva vanuse, rahvuse, elukoha ja sissetulekuga inimest uurimaks kui palju keskmiselt investeeritakse jõulukinkidesse.


Suurim osa vastajatest (19%) ütles, et kulutavad kinkidele keskmiselt 51-100 eurot, kuid eriti palju vähem ei olnud vastajaid (18%), kes väitsid, et kinkide kulukus jääb vahemikku 151-300 eurot. 101-150 euro vahemikku jääb 16% vastajate kinkide kogumaksumus. Võrdselt vähe (7%) oli neid, kes kulutavad kas kuni 25€ või 301-500€.


Kes siis kulutab rohkem, kas mehed või naised?

Igivanale küsimusele kahjuks lihtsat vastust ei tulnudki. Üldiselt otsustavad nii mehed kui naised soetada jõulukinke võrdsete summade eest. Suurim erinevus tuli esile keskmise kulukusega 51-100 eurot vastuse variandis, kuhu markeeris ennast 23% meestest, aga ainult 16% naistest. Ja kui keskmiselt 101-150 eurot kulutavad kinkide peale 19% naisi, siis sama teevad 14% meestest. Üle 500 euro eest soetavad kinke vaid 3% meestest ja 4% naistest.

Vanus ei mängi rolli

Vanusegrupiti ei esinenud eriti silmapaistvaid lahknevusi. Enim levinum oli 51-100 eurone keskmine kulukus, mille poolt hääletas 23% 18-25 aastastest, 20% 36-45 aastastest, 22% 46-55 aastastest ja 17% nii 26-35 kui ka 56-64 aastastest. Suurejoonelisi kulutajaid ehk neid, kes panevad jõulukinkide jaoks kõrvale 301-500€ oli võrdselt pea igas vanusegrupis (8%). Ainsad, kes pole nõus nii palju kinkidele kulutama olid kõige nooremad ja kõige vanemad.

Andunuid kinkidesse investeerijaid leidub üle terve Eesti

Ida-eestlased on erilised, sest ainult 3% neist kulutavad kinkidele kuni 25 eurot ja lausa 26% 51-100 eurot. Samas on nad kõige tagasihoidlikumad (3%), kui asi puudutab kinkide tegemist väärtuses 301-500 eurot. Lääne-Eesti kodanikest 21% on nõus kinkidesse investeerima 151-300 ja lausa 11% pere ja sõpru üllatama 301-500 euro eest. Põhja-eestlased ja lõuna-eestlased on kulutamisharjumustelt väga sarnased ja enamus vastajatest üritab kinke ostes jääda alla 300 eurosesse eelarvesse. Konkreetseim erinevus tuli esile suurte kulutajate vahel: 16% põhjas elavatest vastanutest on nõus käima välja 301-500 eurot, sama on nõus tegema aga 11% lõuna-eestlastest.

Rahakoti paksus on oluline tegur?

Ei tulnud üllatusena, et suurema sissetulekuga inimesed on üldiselt ka nõus kinkidele rohkem kulutama. Kui kuni 800-eurose sissetulekuga vastanutest on keskmiselt 4% nõus jõulukinkide jaoks välja käima 301-500 eurot, siis loomulikult paistavad silma need, kes teenivad üle 800€ kuus, sest sama summa investeerib kinkidesse keskmiselt 9% vastanutest..
Anomaaliaks esinesid need, kelle sissetulek kuus on vahemikus 651-800€, sest 11% nendest kulutavad kinkidele vaid kuni 25 eurot. Võrdluseks võib öelda, et kuni 500 eurose palgaga inimestest investeerib kinkidesse sama summa 9%.

 

10.–22.05.2018 küsitles Inspired Universal McCanni analüütikaüksus 18-84 vanuseid internetikasutajaid Eestis. Uuringus osales 1002 inimest. Küsitluse valim on esinduslik erinevate sotsiaaldemograafiliste näitajate lõikes. Uuringu tellijaks oli TF Bank.

1987 aastal Rootsis registreeritud TF Bank on Stockholmi börsil noteeritud pank. TF Bank on täna kiiresti kasvav, samas riskiteadlik ja stabiilse kapitaliga Põhja-Euroopa pank. Meil on luba tegutseda Eestis, Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Saksamaal, Austrias, Poolas, Leedus ja Lätis. Vaata lisa www.tfbank.ee.

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Uudised

Aitasime toota elektrit SOS Lastekülale

esmaspäev detsember 3, 2018

Oktoobris algatas Paulig kohviringluse projekti. Nimelt on kohvipuru mitmekesine orgaaniline jääde - mitte ainult ei anna sellest teha koduseid näomaske või väetist, kuid sellest saab lausa eraldada suures koguses biogaasi. Koostöös erinevate ettevõtete kui ka eraisikutega koguti novembri lõpuni kasutatud kohvipuru, millest koostöös Nelja Energia biogaasijaamaga toodetakse bioenergiat. Saadav elektrienergia annetatakse SOS Lasteküla kodudele.

Eestlased on suured kohvisõbrad, juues igal aastal peaaegu 6 kg kohvi inimese kohta. Igal hommikul algab päev paljudes kodudes ja kontorites tassitäie aurava kohviga, tihti korratakse rituaali veel mitu korda päevaski. TF Banki töötajad ei ole selles osas erandid, mistõttu olime äärmiselt elevil võimalusest projektis kaasa lüüa.


Suurte kohvisõpradena ja sooviga teha head, panime novembri alguses kohvipuru kogumise kasti püsti enda kontoris. TF Banki töötajad olid lausa nii agarad, et lisaks töö juures toodetud kohvijäätmetele, toodi kohvipuru ka endi kodudest. 26ndaks novembriks olime kogunud kokku täpselt 5 kilo kohvipuru! Projekti koosööpartneri KVARK erilahenduste spetsialisti Arnold Rein Tatuntsi sõnul saab juba ainult ühest kilost kohvijäätmetest kätte peaaegu 500 liitrit biogaasi. Pole üldse paha panus meie väikse kollektiivi kohta!


TF Bank on väga tänulik võimaluse eest anda oma panus niivõrd erilisse projekti. Soovime Pauligile, Nelja Energia biogaasijaamale, SOS Lastekülale ja kõigile teistele projekti koostööpartneritele rahulikku jõuluootust!

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Uudised

Kuidas valida talverehve?

esmaspäev november 26, 2018

Kuigi autod on teinud oma teelpüsivuse stabiilsuses suure arengu, on ikkagi vajalik talvehooajal meie tingimustesse sobivate rehvide kasutamine. Nimelt on talverehvidel suverehvidega võrreldes pehmem kummisegukoostis ja seetõttu on need mõeldud kasutamiseks madalatel temperatuuridel. Suverehvi kummisegu koostis on jäigem ning pole turvaline sõitmiseks lumel, jääl ja talvistel teedel. Lühidalt öeldes - talvisel teel suverehvidega sõites seame ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu.

Millal on õige aeg suverehvid talve omade vastu vahetada?

Arvestades Eesti kliima iseärasusi ja ilmaolude suurt erinevust eri piirkondades, on tehtud talverehvidele ülemineku aeg paindlikuks. Nimelt on Eestis talverehvide kasutamine lubatud alates 15. oktoobrist kuni 31. Märtsini, kuid nende kasutamine on kohustuslik 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Seetõttu otsustavad sõidukijuhid ise, millal talverehvidega sõitma hakata. Rehvitootjad soovitavad paigaldada talverehvid siis, kui keskmine päevane temperatuur langeb +7 °C-ni, sest just selle temperatuuri juures kaotavad suverehvid oma omadused ja nende kasutamine muutub ohtlikuks.

Milliseid talverehve valida?

Ei ole liialdatud kui öeldakse, et rehv on parim kindlustuspoliis, kuna rehv on ainus asi, mis jääb teepinna ja auto vahele. Rehvi puutepind maaga on ligikaudu peopesa suurune, seega hoiab Teie autot teel vaid 4 peopesa. On oluline, et see väike pind, mis on kontaktis teega, on võimalikult kvaliteetne. Seega ei tohiks rehvivaliku tegemisel peamiseks olla eesmärgiks soetada talverehvid võimalikult soodsalt.

Rehvide valimisel on esmatähtis silmas pidada tehnilisi nõudeid nii mõõtmetele, kiiruskategooriale kui ka koormusindeksile. Lisaks tuleb mõelda, millisel teekattel enim sõidetakse: kas rohkem jäätunud külavaheteedel või soolamärjal linnaasfaldil?

Talverehvid jagatakse peamiselt kahte rühma: naastrehvid ja lamellrehvid. Naastrehvi eelised tulevad kõige paremini välja jäisel teel ja kinnisõidetud lumel, sest naastrehvid tagavad kindlama juhitavuse ja pidamise kui lamellrehvid. Sõites palju kõrval- ja külavaheteedel, soovitatakse soetada naastrehvid, sest maakohtades ja muutlikes ilmastikuoludes on need kindlasti turvalisemad. Vähese sõidukogemusega ja harva sõitvad autojuhid peaksid kindlasti kasutama naastrehve, sest äkilises libedas ohuolukorras on naastrehviga auto üle kontrolli saavutamise võimalus suurem. Kuid on tõsiasi, et naastrehvid tekitavad lamellrehvidest enam müra ja kulutavad teekatet.

Lamellrehvid on vaiksed ega kahjusta teekatet. Tänu oma olemusele võib lamellrehvidega sõita ka aasta läbi. Samas halvendab suvine kuum asfalt lamellrehvide juhitavust ja rehvid kuluvad kiiremini. Kui sõidetakse peamiselt hästi hooldatud maanteedel ja linnatänavatel, võib julgelt lamellrehve eelistada. Kehvemate teeolude korral aga on kindlasti paremad naastrehvid. Lamellrehve soovitatakse ka neile, kes peavad palju Euroopa siseselt reisima, kuna naastrehvid on paljudes riikides keelatud.

Allpool järgneb kokkuvõttev võrdlustabel naastrehvide ning lamellrehvide positiivsetest ja negatiivsetest omadustest:

Millist brändi eelistada?

Tehnikamaailma poolt korraldatud talverehvide testi 2018 sõnul on tuleva talve oodatuim uudis Michelini uus mudel X-ice North, mille naastude arv on tänu uuele kontseptsioonile peaaegu kolmekordistunud. Tänu sellele Michelin ka võitis ja tõukas troonilt 2 talve järjest võitnud Continental IceContact 2. mudeli. Lisaks krooniti Michelini uus mudel kõige paremini jääl pidavaks naastrehviks läbi aegade.

Lisaks Continentalile pole ka mitmed teised mullused tipptegijad nagu Nokian, Goodyear, Birdgestone ja Pirelli suutnud oma tooteid selleks aastaks põhjalikult uuendada. Mõnel on õnnestunud teha pisemaid parandusi, kuid viimase tehnoloogiaga pole suudetud kaasas käia.

Tõsise arendustööga tehelevad tuntud valmistajad Gislaved, Vredestein ja Yokohama, kuid nende toodete kvaliteet pole alati ühtlane – mõni saavutus on tipptasemel, kuid mõni jätab soovida.

Lamellrehvide võit läks juba kolmandat aastat Continentali tehasele, kes lasi sel talvel välja täiesti uue lamellrehvimudeli nimega VikingContact 7. Sellega teeniti ka lamellrehvide testis osalenute seas ainukesena kolm tärni.

Bridgestone, Goodyear, Hankook, Michelin ja Pirelli pidid mulluste mudelitega võitlema tugevate konkurentide värskete mudelite vastu. Mõnel katsel tuldi välja võitjana, kuid paljudelt valmistajatelt oodatakse siiski kiiremas korras uuendusi.

 

Ühesõnaga on valikut naast- ja lamellrehvide vahel aina raskem langetada ja absoluutset tõde polegi. Iga sõitja peab otsuse langetama vastavalt enda eelistustele ja arvamustele. Kuid oluline on investeerida kvaliteetsetesse rehvidesse – vaid sel moel on tagatud maksimaalne võimalik turvalisus.

Loe ka:
Blogi kategooriad: Auto