Liising, laen, säästud või takso?

esmaspäev detsember 28, 2015

Umbes sellise valiku ees seisavad ühel hetkel kõik need, kelle igapäevase elukorralduse üheks osapooleks on neljarattaline sõber. Olgu siis põhjuseks eelmise sõiduriista vähenemine, elukorralduse muutus, pere suurenemine või midagi neljandat-viiendat-kuuendat.

Igal juhul, kui otsus, et uut autot on vaja, on sündinud, on küsimus, et millist ja kuidas. Seda, millist autot valida, me siinkohal soovitama ei hakka. Küll aga kirjutame lahti, mida ühe või teise finantseerimismehhanismi juures silmas pidada ning kuidas omale kõige mõistlikum lahendus leida.

Esimene soovitus on see, et kui on vaba raha piisavalt, et kohe auto välja osta, siis go for it! Paraku teame, et enamast see nii lihtne pole ning selliseid rahapakke enamasti pesusahtlis ei vedele. Seega on valida, kas võtta liising või kasutada mõnd sobilikku laenu.

Liisingu eelised:

  • madalam intress. Ja see pole sugugi väike eelis.
  • paljudel automüüjatel on liisingfirmadega kokkulepped ja sissetöötatud koostöö, mis toimib õlitatult.
  • mugavus – näiteks kasutusrendi puhul ei pea mõtlema enam sellele, mida suurema osa oma kasulikust ressursist ära kulutanud autoga peale hakata.

Samas on liisingul ka mõned miinused:

  • intress võib küll soodne olla, kuid lisaks tuleb arvestada kohustusliku kaskokindlustusega, mis sõltub juba konkreetsest autost, kuid tähendab iga kuu ikkagi minimaalselt mõnekümne euro suurust väljaminekut.
  • esmane sissemakse, mis enamasti peab olema vähemalt 10% müügihinnast.

Laenu puhul on selles osas vabamad käed – kui sissetulek ja/või tagatised piisavad, võib auto ka tervenisti laenurahaga osta. Ja kui auto ei ole laenu tagatiseks, pole kohustust ka kaskokindlustust teha. Intress seevastu on väikelaenudel enamasti krõbedam kui liisingutel.

Nii et see esmapilgul lihtne võrdlus sisaldab tegelikult palju rohkem muutujaid. Ega muud head lahendust polegi, kui teha üks tabel, kus lahti kirjutada mõlema variandi plussid-miinused. Veelgi enam, sinna tabelisse tuleks kirjutada ka muud jooksvad kulud, mis aasta peale summeerituna võib olla isegi samas suurusjärgus liisingu või laenumaksetega – küte, rehvid, hooldus jne. 

Ja kui see tabel lõpuks tehtud, lisa sinna võrdluseks veel üks rida – takso. Vähemalt linnainimestel selgub tihti, et tegelikult oleks rahalises mõttes isegi soodsam kõik hädavajalikud sõidud teha taksot ja ühistransporti kombineerides. Teisalt aga tähendab see suure osa spontaanse liikumisvabaduse äraandmist, isegi kui rahaliselt oleks see mõistlik ja nii kaldub otsus enamasti ikkagi auto kasuks.

Loe ka:Parima laenu leidmine on lihtne nagu 1/2 ln((z+1)/(z-1))

 

Blogi kategooriad: Finantsteadmised

„Kui ma oleks teadnud…“ ehk 3 olulist fakti käenduse kohta

neljapäev november 5, 2015

Mäletate, mida Tõnisson ütles Tootsile, kui viimane tuli kallist klassivenda laenule käemeheks kauplema? „Kui ma oleks teadnud, et sa sellise sooviga tuled, ma oleks hoopis kodunt ära läinud.” Kuna ta ei teadnud, sai Toots lõpuks siiski allkirjad kätte. Kuid nagu Tõnisson ütles, siis üksnes seepärast, et tegemist oli koolivenna ja ühekülamehega ning raha, mida Tõnisson esiti tahtis käemeheks olemise asemel Tootsile anda, tal õieti polnud…

Sellest ajast, mida „Suve“ filmis näidatakse, on tänaseks peaaegu sada aastat möödas, kuid Tõnissoni kimbatus pole kuhugi kadunud. Kõige sagedamini tuleb käemeheks hakkamine ehk mingi kohustuse käendamine meie kodudes ilmselt jutuks sügiseti. Sügis on õppelaenude aeg ning õppelaenu saamise eelduseks on käendajate olemasolu.

Nii juhtubki, et septembris-oktoobris-novembris saavad paljud meist kõne mõnelt tuttavalt või sugulaselt, mis algab stiilis „kuule, mul oleks vaja õppelaenu võtta, saad sa ühe allkirja panna?“. Tuleb aga meeles pidada, et see üks allkiri netipangas võib halbade asjaolude kokkulangemisel tähendada hoopis enamat, kui tühi žest.

Oluline on teada, et:

  1. Käendus on tagatis. Kui laenajal pole raha või soovi oma laene tagasi maksta, võetakse see käendajalt. Kui käendajaid on rohkem kui üks, vastutavad nad solidaarselt. Oluline on ka see, et kui laenu võtja jääb laenuandjale võlgu, võib viimane hakata kohe käendajalt laenu sisse nõudma ilma, et oleks laenaja poole üldse pöördunud. Selle vältimiseks tasuks juba algselt käenduslepingusse kirjutada, et käendaja vastutab üksnes siis, kui laenu võtjal on palutud võlg tasuda, kuid ta pole seda teinud.
  2. Käendus on kohustus. Käendatud laen loetakse reeglina käendaja finantskohustuste hulka ning see võib saada probleemiks, kui käendaja soovib hiljem ise laenu võtta. Ja seda sõltumata sellest, kas käendaja peab kunagi seda kohustust täitma või maksab laenuvõtja oma laenud ise ilusti tagasi.
  3. Käendus on leping. Nagu iga teise lepingu puhul, tuleb ka käenduse puhul hoolega läbi mõelda, mis tingimustel sa laenu käendad. Kas paned „igaks juhuks“ õppelaenu taotlejale juba suurema summa, et järgmine aasta ei peaks uuesti käenduslepingut tegema? Millal tekib laenuandjal õigus pöörata oma nõue käendaja vastu? Või kas laenu võtja tohib laenulepingut muuta ka ilma käendaja nõusolekuta?
  4. Käendus on õigus. Enamasti on käenduslepingutes kirjas ka see, et käendajal on õigus saada laenuvõtjalt infot selle kohta, kuidas too oma kohustusi on täitnud, milline on laenujääk ja ka laenuvõtja majanduslik olukord. Selle õiguse kasutamist ei maksa häbeneda, sest tegelikult on kaalul ei rohkem ega vähem kui käendaja enda raha.

 

Pilt: Tallinnfilm www.kino.ee

 

Blogi kategooriad: Finantsteadmised

Liiga hea, et olla tõsi?

esmaspäev oktoober 26, 2015

Alustuseks kõige olulisem – kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see enamasti polegi tõsi. See universaalne tõde kehtib tegelikult pea igas olukorras, kui mõned üksikud suuremat või väiksemat sorti imed välja arvata. Finantsteenuste valdkonnas pole paraku põhjust imedele loota.

Küll aga üritatakse just finantsteenuste ja laenude turul sageli jätta muljet, et pakkumised on parem kui elu ise. Toome ära mõned levinumad „nipid“, millega üritatakse inimesi enda teenuste kasuks kallutada.

  • Tasuta laen! Tundub ju supermõistlik võtta laenu, millelt ei tule intressi maksta? Nö peenikest kirja lugedes selgub enamasti siiski, et kuskil on konks – intressi ei tule tasuda vaid mingil lühikesel perioodil või ainult esimeselt osamakselt. Isegi kui õnnestub mitu korda erinevatest kohtadest seda „tasuta“ laenu võtta, lõppeb selline skeemitamine suure tõenäosusega varem või hiljem laenulõksu langemisega.
  • Laena SMS-teel. Tegelikult käivad samasse kategooriasse ka laenu vormistamine toidupoes või ajaleheputkas. Eesmärk on sellistel teenustel üks – sokutada pakkumine inimesele käeulatusse just siis, kui mingi emotsiooni ajel soov tekib. Võib ju mõelda, et mis selles halba on, kui nõudlus ja vajadus kokku saavad, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtetega see siiski kokku ei käi.
  • Mikroskoopiline intress. Intressi number võib ju madal olla, kuid alati tasub võrrelda kõiki laenu tingimusi. Sageli on väga väikese intressi juures ka mingi konks – näiteks lisandub lepingu sõlmimise tasu, laenu ei ole võimalik varem tagasi maksta või kaasnevad sellega täiendavad kulud vms. Lõplikku tõde ei näita sageli isegi krediidikulukuse määr, sest see ei kajasta neid kulusid, mis keeratakse inimese kraesse siis, kui makse peaks viibima või tekkima mõni muu probleem.
  • Vabakasutusega laenukontod. Pole vahet, kas nimetada seda krediidikontoks, laenukontoks, arvelduskrediidiks või millekski muuks – kui antakse kasutada võõras raha, mis tuleb hiljem koos mingite lisatasudega tagasi maksta, on tegemist laenuga. Ja laenuga kaasnevad kulud.  See, et laen on tehtud mingi konto kaudu igal hetkel kättesaadavaks, inimeste finantsdistsipliinile kasuks ei tule.

Nii et kuigi parima pakkumise otsimine on igati tervitatav, siis kõik pole kuld, mis esmapilgul hiilgavana näib. Ühegi ettevõtte eesmärk ei ole sulle heategu teha, kõigil on mängus oma ärihuvid. Ja tulles tagasi alguse juurde, siis kui mingi asi tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see enamasti ei olegi. 

Blogi kategooriad: Finantsteadmised