Laenuleib ja laastutuli

esmaspäev juuni 1, 2015

Eestlaste aegade hämarusse ulatuv kollektiivne teadvus on laenamise vastu halastamatu. Laenuleib ja laastutuli, võlg võõra oma, kes pandib see sandib - rahvapärimus pole armuline ei laenu andmise ega võtmise suhtes.

Põhjus pole meie väidetavalt umbusklikus iseloomus ega isegi selles, et pärisorjuses maarahva võimalused finantstehinguteks olid napid ja meie mõistes röövellike tingimustega. Umbes 250 aastat tagasi alanud tööstusrevolutsioon tõi kaasa läänemaailma enneolematu majanduskasvu mis kestab raputuste kiuste tänini. Alles plahvatusliku majanduskasvu tagajärjel tekkis meile tuttav olukord, kus järjepidev elujärje kasv muudab laenu teenindamise ajas üha lihtsamaks. 

Ent kogu varasem, tööstusrevolutsiooni ja plahvatusliku majanduskasvu eelne ajalugu on kinnitanud, et nii nagu võib minna lihtsamaks, võib minna ka raskemaks. Laen ehk finantseerimise teenus on olemas olnud alati, aga tavainimese jaoks on see pea kogu teadliku ajaloo vältel olnud ebamõistlikult riskantne ja kallis. 

Kuigi kriisis sees olles tundub igaüks neist maailma alustalasid raputavat, on suures pildis tegu pinnavirvendustega ning 250 aastat kestnud läänemaailma plahvatuslik majanduskasv on selge fakt. See tähendab, et nagu paljud muudki tänaseks iseenesestmõistetavad "mugavused" nagu haridus ja puhas vesi, on ka finantsteenused jõukohased pea kogu ühiskonnale. Ning aegade hämarusest pärit eelarvamused on täna pigem meelelahutusliku väärtusega - nagu ka kunagine umbusk näiteks hariduse ja pesemise suhtes. 

Kõige lühemalt öeldes annavad finantsteenused meile võimaluse tasuda hüvede eest samal ajal kui neid kasutame. See on hea võimalus jagada heaolu ühtlasemalt oma elukaare peale ja mitte veeta parimaid aastaid põhjendamatus kitsikuses, et alles karjääri lõpus ostujõuliseks muutuda. 

Laenamisse ei tasuks seetõttu suhtuda eelarvamuse, vaid vastutustundega. Läbimõeldud finantseerimine teeb paljud asjad lihtsamaks, samas kui pidev laenuvõime piiril elamine ei jäta ruumi elumuutusteks ja ootamatusteks ning risustab elukvaliteeti liigse stressiga. 

Seetõttu on tuleks iga laen põhjalikult läbi mõelda (Kas ma pigem tahan või vajan? Mida olulist võib mul selle kohustuse võtmise tõttu hiljem tegemata jääda? Millised elumuutused võivad juhtuda?), seejärel hinnata realistlikult oma teenistust, kulusid ja varusid ning laenata lõpuks pisut vähem, kui arvutuslik laenuvõime näitab

Blogi kategooriad: Finantsteadmised

Laenust sai võlg. Mis nüüd?

esmaspäev mai 25, 2015

Enamik meist pole nii rikkad, et kõike eluks vajalikku korraga välja osta, kuid ka mitte nii vaesed et neist üldse loobuda. Kuna me teenime oma tulu "jupphaaval", siis on võimalus panga abiga ka kulusid jupphaaval kanda, mis enamikule tarbijaist suurepärane kompromiss. 

Kuid alati ei lähe kõik nii nagu plaanitud ning laenust saab võlg enamasti ootamatute elumuutuste ja ettenägematute sündmuste tõttu. Sellisel puhul on kõige tähtsam teada, et sa pole üksi ja su probleem pole eriline.

Probleemi lahendamisega tegeleda on lihtsam, kui pead meeles et paljud inimesed enne sind on leidnud end sarnasest olukorrast ning sealt edukalt välja tulnud. Kogenud võlanõustajad ja toimivad lahendused on olemas, läbimõeldud tegevuse ja pingutusega on probleem ületatav. 

Lahenduse otsimine teeb asjad paremaks, vältimine halvemaks. Kõlab isegi liiga lihtsalt, et üle korrata, kuid ometi enamik sügavale võlalõksu langenuid, on eksinud just selle lihtsa reegli vastu. Suhete korda saamine on vähemalt vastutustundliku võlausaldaja huvides samapalju kui võlgniku jaoks.

Seetõttu peaks tema olema esimene, kellele makseraskustest teada anda. Seda ei pea kartma ega häbenema, sest sa pole nende jaoks ei esimene ega viimane inimene sarnase murega. Vastupidi, meil on hea ülevaade erinevatest võimalustest, kuidas murega toime tulla. Levinuimad lahendused on maksepuhkuse andmine või laenuperioodi pikendamine, erinevad teenusepakkujad (näiteks mobiilsidefirmad) pakuvad probleemide korral klientidele võla tasumist maksegraafikuga jne.

Kindlasti tähendavad need mõningaid ebamugavusi, kuid võrdluseks - esimeseks vitsaks, mis probleemide eirajat valusalt tabab, on enamasti kontode ja töötasu arestimine, ning sealt edasi läheb asi ainult hullemaks. 

Küsi nõu. Eestis on palju koolitatud võlanõustajaid, kelle töö on hoida inimesi võlaspiraali langemast. Võlanõustajad on paljudel kohalikel omavalitsustel, nõu saab internetist nii meie Laenukoolist kui näiteks aadressil minuraha.ee. Kui võib ette näha, et makseraskused võivad kesta mõnda aega, oskavad võlanõustajad anda ka head nõu, kuidas probleemide lahenemiseni enda ja ka perekonna kulutusi otsustavalt kokku tõmmata. 

Lihtsalt kokku võttes oleks makseraskuste puhul mõistlik tegutsemisjärjekord selline: 

  1. Säilita rahu
  2. Räägi võlausaldajaga
  3. Küsi nõu ja koosta kindel tegevusplaan
  4. Pea sellest kinni ja hoia finantsdistsipliini. 

Ning kokkuvõttes ära unusta: ootamatuste eest pole kaitstud keegi, kuid neist väljatulemine on au-, mitte häbiasi. 

Blogi kategooriad: Finantsteadmised

Mis asi see krediidi kulukuse määr õieti on?

esmaspäev aprill 27, 2015

Seoses laenudega torkab alati silma termin krediidi kulukuse määr, kuid millist informaatsiooni see Sinule kui tarbijale annab?

Krediidi kulukuse määra näidatakse protsendina ja selle arvutamise aluseks on kõikvõimalikud laenuga kaasnevate kulude suhe laenusummasse aasta baasil.

Krediidi kogukulukuse määra ametlik definitsioon ja arvutusvalem on üsna keeruline, kuid lühidalt ja lihtsalt kokku võetuna näeb see välja järgnev. Tavapraktikas küsivad laenuandjad lisaks laenuintressile veel laenulepingu sõlmimise tasu, kontohaldustasu, arve esitamise tasu jne. Kõik need summad, mis on kohustuslikud (mitte vabatahtlikud vastavalt kliendi oma soovile) tuleb liita kokku, lisada laenuperioodi jooksul kogunev intress ning seejärel jagada see laenusummaga ning omakorda laenutagasimakse perioodiga.

Toome ühe lihtsustatud näite: laenusumma 1000 EUR, lepingutasu 50 EUR, igakuine kontohaldustasu 5 EUR, intress 30% laenusummalt aastas. Esmalt arvestame välja aasta jooksul tagastatavad lisasummad (s.o. intress, lepingutasu, kontohaldustasu) ja seejärel jagame selle laenusummaga.

Arvutuskäik on järgnev:

  1. 300 (30% 1000 eurost) + 50 + 60 (12 x 5 EUR) = 410
  2. 410/1000 = 41%

Antud näite puhul on krediidi kulukuse määr 41%.

Seega krediidi kogukulukuse määr on võrreldav suurus. Mida suurem see on, seda rohkem tuleb tarbijal laenu eest tagasi maksta. Krediidi kogukulukuse määr võib olla aga kordades suurem laenuandja poolt väljareklaamitud intressist. Seepärast tasub alati tutvuda just selle suurusega ja võrrelda erinevaid pakkumisi. Laen, mille intress on 10% ja krediidi kogukulukuse määr 50% on tarbijale palju kallim, kui laen, mille intress on 25% ja krediidi kogukulukuse määr 30%.

Blogi kategooriad: Finantsteadmised