5 RAHATEEMAT, MILLEST RÄÄKIDA OMA TEISMELISEGA

esmaspäev juuli 31, 2017

Kuuldes sõna „teismeline“ tekib esmalt silme ette tujukas nooruk, kes pole enam laps, kuid mitte ka veel päris täiskasvanu. Tegelikkuses on teismelisi igasuguseid, erineva temperamendi ja mitmekülgsete huvidega. Neid kõiki aga ühendab tugev tung alustada iseseisvat elu. Omaette elama kolides astub noor vastamisi täiskasvanu elu väljakutsega, sealhulgas erinevate argipäeva toimetuste ja kohustustega. Raha mängib nendes olulist rolli, mistõttu on oluline hakata juba kodus teismelisega raha käsitlemist harjutama. Laenukool esitab viis küsimust, millele sinu teismeline võiks osata enne kooli lõppu vastata.

  1. Millest koosneb palk?

Nii mõnelgi teismelisel on teatav töökogemus maasikakorjamise või ajalehtede müümise näol juba olemas, kuid korralikku ülevaadet, kuidas kujuneb palganumber, see ei anna. Esiteks tuleks tutvustada erinevaid palgatasemeid vastavalt valdkonnale. Siinkohal rääkige lahti ka sellised mõisted nagu bruto- ja netopalk, mis on isegi täiskasvanute jaoks mõnikord segased terminid. Soovitame proovida väikest nippi, kuidas meelde jätta bruto- ja netopalga erinevust. Pole vaja erilist vene keele oskust teadmaks, et „njet“ tähendab „ei“ ning et selle kirjapilt on „net“. Sellest tulenevalt on siis „net-o“ ilma. Tähelepanu tasub juhtida erinevatele maksudele ja mida need talle tagavad. Selgitustööl on kindlasti suureks abiks palgakalgulaator.

  1. Kuhu see palk kulub?

Teismeliste sissetulek sõltub suuresti nende vanematest. Kui palju aga kulub toidule, kodule ja nende huvialadele – selle üle nad vaevalt pikalt juurdlevad. Need on alati olemas olnud ja kusagilt need tulevad. Seetõttu on oluline kaasata oma teismeline pere eelarve pidamisse. Näita, kui suur summa sinu sissetulekust kuus kulub söögile, internetile, telekale, telefonile, erinevatele järelmaksudele ja laenudele, meelelahutusele ... Kui teismelise kannatus pole selleks ajaks veel katkenud, siis näita talle ka, kuidas reaalselt arvete maksmine käib. Tänapäeval arveldatakse haruharva sularahas ning pangakaartide, otsekorralduste ja internetipankade maailmas on ülevaade oma rahaliste võimaluste üle kiire kaduma.

  1. Kuidas oma igakuised kulutusi planeerida?

Kui oled näidanud oma pere eelarvet, siis liigu edasi üldiste põhimõtete juurde. Kes teab, kus sinu teismeline tulevikus õppima ja kellena tööle hakkab. Ta ei pruugi kodulinna või isegi samasse riiki jääda. Tutvusta lisaks enda arvepidamisloogikale alternatiivseid meetodeid (näiteks Elizabeth Warreni 50-30-20 reegel). Räägi talle, kuidas olla valmis ootamatuteks kuludeks ja millised on abinõud, kui vaja teha kõvasti suurem väljaminek kui igakuine palk lubab. Lisaks, üks asi on rääkida kulude kontrolli all hoidmisest, kuid tähelepanu tuleb pöörata ka sissetuleku suurusele tuleviku plaane silmas pidades. Näiteks laste saamine – perspektiiv, mis praegu tekitab igas teismelises õudu, kuid juba vanemas eas sõltub sellest vanematoetus. Ühtlasi sõltub palga suurusest veel töötuabiraha, tuleviku pension, laenuvõimekus ja palju muud. Kindlasti ära häbene jagada oma kogemusi ja eksimusi oma igakuise eelarve koostamisel.

  1. Kuidas käib säästmine?

Säästmise küsimus on tihedalt seotud eelmise teemaga, kuid siinkohal tuleks pikemalt peatuda, milleks üldse on vaja säästa. Reisimine, oma kodu sissemakse, erinevad hädaolukorrad, igasugused suuremad ostud – enamasti selliseid väljaminekuid ühe kuu sissetulekust pärast igapäevakulude maha arvamist ei kata. Säästmisel ei peagi alguses olema ühte suurt eesmärki. Peamine on alustada võimalikult vara. Kui juba 16-aastaselt hakata igakuiselt kasvõi kümne euro kaupa kõrvale panema, saab juba paari aastaga märkimisväärse fondi kokku. Kui sinu teismeline on ettevõtlikemate killast, siis tasub talle tutvustada ka erinevaid hoiustamis- ja investeerimis- või lausa oma äriga loomise võimalusi. Kõik kolm vajavad alustamiseks omakapitali.

  1. Kuidas käib pensioni kogumine?

Vähem huvitavamat ja kaugemat teemat ei saa ilmselt ühe teismelise jaoks valida, kuid parem on seda põgusalt tutvustada kui jätta tulevikku ebameeldivaks üllatuseks. Siinkohal kehtib taaskord reegel, mida varem alustada, seda parem. Tutvusta oma teismelisele erinevaid sambaid, riigi panust ning pankade rolli. Räägi talle, kuidas mõjutab tema pensioni suurust ameti valik ja laste arv ning paljusid teisi faktoreid, millega peaks enne pensionile jäämist arvestama. Kindlasti ära jäta ka mainimata, et miski siin elus pole kindel, seega ainult pensionile lootma jääda ei tasu.

Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised

MIS ON TIMEBANKING EHK AJAPANGANDUS?

esmaspäev juuli 24, 2017

Kõige kallim ressurss on alati olnud aeg, olenemata inimesest ja riigist. Aeg on ka kõige kindlam ja püsivam väärtus. Minut on alati minut, tund tavapärasest kiiremini täis ei tiksu. Aeg on universaalne. Raha kohta seda kõike väita ei saa. Raha väärtust mõjutavad erinevad poliitilised ja majanduslikud protsessid ning nende üle pole üksikisikul kontrolli. Küll aga on tal teatav kontroll oma isikliku aja üle. Seetõttu tekkis 19. sajandi alguses idee ajapõhisest valuutast ehk ajapangandusest. Tänaseks on see tehnoloogia toel arenenud täiesti uuele tasemele ja levinud üle maailma.

Mis on ajapangandus?

Ajapangandus on vahend kogukonna arendamiseks läbi selle liikmete erinevate kogemuste ja oskuste vahendamise. Ajapanganduse eesmärgiks on tugevdada inimeste vahelisi sidemeid loomaks terviklikku ja tugevat ühiskonda. Antud vahetussüsteem töötab põhimõttel, et iga inimene, ja sotsiaalsed suhted üldse, on väärtuslik vara ja mitte iga töö väärtus pole mõõdetav rahas. Teisisõnu vahetavad kogukonnaliikmed omavahel töötunde.

Arveldamine toimub ajadollarites, ajavekslites või muudes kokku lepitud ühikutes. Ajapangandus töötab lokaalselt, seega iga süsteemi töös on teatud erinevusi, kuid üldine põhimõte on alati sama. Tavaliselt on üks ühik väärt ühte tundi. Tehes kellegi või mingi grupi jaoks tunni jagu tööd, saab töötegija mõnelt teiselt liikmelt vastu samas väärtuses tööd. Tihti tehakse sotsiaalselt väärtuslikke töid (õpetamine, hooldamine, heakorra tööd), kuid harv pole ka nähtus, kus ajapangandust kasutatakse enda või isikliku elukoha arendamise eesmärgil.

Ajapanganduse levik ja Eesti.

Oma aega saab vahendada ainult antud kogukonna piires. Vahendaja ja arvepidajana töötab kohalik ajapank. Väiksemates kogukondades lepitakse kokku kas omavahel või pakutakse teenust teenuse vastu. Tihti saab ajapanga või kogukonnaga ühineda interneti teel. Wikipedia andmeil on aktiivseid ajapanku 26 riigis. Näiteks Suurbritannias on üle 250 aktiivse ajapanga ja USAs rohkem kui 276 ajapanka.

Tänu internetile on ajapangandus ehk timebanking leidmas kindlamat jalgealust ka Eestis. Facebook’is on loodud grupp Timebanking Tallinn ja tehakse plaane ka teistes linnades ettevõtmise algatamiseks. Tallinna grupis vahetatakse omavahel tööd erinevate teenuste raames. Laenukool võttis ühendust grupi looja Triin Kasega ja uuris, kust ta sai idee algatada ajapanganduse rühm Tallinnas:

„Minu jaoks on antud valdkond üsna võõras. Olen selle kohta vaid lugenud artikleid ja mitte rohkem. Grupi tegin seoses Naisinvestorite klubi naisterahva ideega, et võiks tasuda teenuse eest teenusega.“

Näiteks vajab üks liige abi raamatupidamisküsimustes ja pakub omalt poolt vaevatasuks fotograafiteenuseid. Kui mõni vastavaid teadmisi omav liige on pakkumisest huvitatud, vastab ta pakkumisele kommentaaridesse. Veel pakutakse massaaži- ja söögitegemise teenuseid, erinevaid nõustamisi turunduse, matemaatika, muinsuskaitse teemal. Pakkumiste valik on praegu küllaltki väike, kuid kindlalt kasvava grupi kohta kirju.

Mida sellisest süsteemist arvata?

Ajapangandusel on sama palju kriitikuid kui on pooldajaid. Ühe näitena tuuakse välja, et tihti ei pruugi inimesed aru saada, mis vahe on oma aja vahetamisel ajapanganduse kaudu ja vabatahtliku töö tegemisel. Lisaks puudub garantii, et kõigi kogukonna liikmete vajadused saavad kaetud. Ühtlasi on ajapanka kulukas üleval pidada, eriti väiksematel rühmadel.

Laenukool rõhutaks veel omalt poolt, et ajapanganduse näol pole tegu valuutaga, mis kehtib poodides, restoranides, riigiettevõtetes või muudes asutustes. Ainult ajapanganduse najal ei saa sa osta endale süüa, tasuda kommunaalkulusid, elamu- ja autolaenu ega reisida. Eks erandeid võib olla, kuid reeglina vajad sa enamikes maailma riikides eraelu ja äri erinevate protsesside juhtimiseks reaalset, panga poolt toetatud raha. Kui aga huvi ajapanganduse vastu on suur, siis soovitame olla ettevaatlikud ja petturite osas valvsad. Kõik omavahelised kokkulepped tasub fikseerida paberil vältimaks hilisemaid arusaamatusi vahetuse tingimuste osas. Kogemuste jagamine võib olla kasulik, kuid võõra inimesega konflikti sattuda ei sooviks keegi meist.

Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised

FINANTSRISKID, MIS OHUSTAVAD VANUREID

esmaspäev juuli 10, 2017

Inimene võib elada kõrge vanuseni nii, et tema mõistus püsib surmani selge ning igapäeva toimetused ja rahaasjad suurem osalt kontrolli all. Küll aga võivad mõned eakad lähedased raske elu või haiguse tagajärjel jõuda oma elus punkti, kus nad elavad küll omapäi, kuid vajavad teatud määral teiste tähelepanu või abi. Siin tulevad mängu ka erinevad finantsriskid, mille osas tasub sinul kui lähedasel valvas olla, et kõrges eas ema, isa, vanaema, vanaisa või mõni muu sugulane ei kannaks rahalisi kaotusi. Pikemas perspektiivis võivad need mõjutama hakata ka sinu finantsseisu. Laenukool esitab valiku levinud stsenaariume, mille ilmnemisel tasuks selle tagamaid lähemalt uurida.

Odavalt või tasuta anti.

Kuna vanurid on tihti kokkuhoidlikud, siis võivad erinevad sooduspakkumised ja tasuta äraandmised mõnikord pea sassi ajada. Selle tulemusena võidakse kulutada oma niigi vähest raha tarbetutele või ebakvaliteetsetele esemetele, toidule, ravimitele, raamatutele, ajakirjade tellimustele … Kergematel juhtudel jääb tema ja võib-olla ka sinu elukohas ruumi vähemaks. Halvemal juhul võib antud käitumine viia inimese pankroti äärele või ohustada tema tervist, mis tekitab omakorda tulevikus lisaväljaminekuid. Tee aegajalt juttu lähedase ostuharjumustest. Kui märkad midagi ebatavalist, siis proovi asja klaarida jutuajamise ja selgitamise teel. Kui inimene kaldub igasuguseid asju suurtes kogustes koju koguma, soovitame nõu pidada spetsialistiga.

Ekstreemne säästmine.

Nii nagu liigne asjade kokku ostmine on ka ekstreemne säästmine ohtlik. Selle põhjuseid võib olla mitmeid. Võib-olla kardetakse, et midagi juhtub iseenda või mõne lähedasega. Mõnikord soovitakse kogutud raha kasutada millegi parandamiseks kodus, kingi tegemiseks või edasi pärandamiseks. Tulemuseks võib olla see, et hoitakse tagasi toidult ja ravimitelt, mille tõttu tuleb hiljem kanda kulusid tervise parandamiseks. Või siis jäetakse maksmata laenu-, üüri- või kommunaalarved. Mõned firmad aga arvestavad iga maksmata päeva eest viivist. Vestelge oma lähedasega erinevatest säästmisviisidest, koostage eelarve. Püüdke leida optimaalne viis raha kõrvale panemiseks.

Teen äri.

Ettevõtlikkus on üldjoontes kiiduväärt iseloomujoon, kuid aegajalt tasub ikkagi uurida, millega su lähedane tegeleb. Käpikud, hoidised, küttepuud ja muu selline ise tehtu on igati normaalne, kuid tuleb ette ka illegaalset tegevust. Nõukogude taustaga inimesed on leidlikud, aga mõnikord kaasneb sellega ka teatav paindlik suhtumine regulatsioonidesse ja seadustesse. Teinekord pole inimene lihtsalt kursis. Nii või teisiti on mõistlik lähedase tegemiste vastu huvi tunda. Vastasel juhul kannab tema või sina lisakulusid erinevate trahvide ja õigusabi otsimise näol.

Internetis on kõik sõbrad.

Tänapäeva eakate seas on palju neid, kes kasutavad arvutit ja telefoni. Tihti aga juhtub olema nii, et nad ei ole kõikide internetti ja erinevaid programme puudutavate nüanssidega kursis. Selle tulemusena võivad nad seadmesse tahtmatult laadida pahavara, jagada isiklikku informatsiooni veebipetturidega või sooritada oste ebaturvalistes keskkondades. Tutvustage oma lähedastele erinevaid meetmeid enda kaitsmiseks veebis ning hoidke neid kursis viimase aja uudiste ja skeemidega. Paha ei teeks ka aegajalt nende seadmeid kontrollida. Niimoodi väldid sa raha, vara ja identiteedi vargust.

Laen poolmuidu, käendamine.

Kuigi vanematele inimestele antakse harvemini laenu, on veel erinevaid kiirlaenukanaleid, teatud juhtudel ka eraisikutest „laenuhaisid“, kelle käest saab raha laenata, kõrge intressiga küll. Mõistmata laenu tegelikku kulu ja tagasimakse tingimusi, võib vanur end kiiresti suure võlakoorma otsast leida. Sellega satub ohtu ka tema muu vara ning suure tõenäosusega tema tervis. Teine ohukoht on käendamine. Mõnikord hakkab heast sõbrast või naabrist hale ning ulatatakse oma abikäsi hoomamata kõiki sellega kaasnevaid riske. Pahatihti on aga nii, et eaka laenudest saavad tema lähedaste laenud. Seega soovitame rahaasjad ja võimalikud hädaolukorrad omavahel läbi arutada: milline on vanuri varaline seis, mida ta peaks tegema raskustesse sattudes, kelle nõule ja abile ta loota saab.

Sõbrad ja türannid.

Kas sina tead, kellega sinu lähedane suhtleb? Parem oleks tutvust teha, sest mõnikord leidub tutvusringkonnas nii häid sõpru, kellega koos käiakse rahaautomaadi juures või kellele antakse rahakotist ka viimane sent ära. Eriti magusa jutuga tegelased võivad vanuri meelitada alla kirjutama omandi, päranduse või kinkimisega seotud lepingutele. Nad ei pruugi kaitstud olla ka erinevate investeerimis- ja püramiidskeemide eest. Või vastupidi, neid hirmutatakse tegema midagi, mis ohustab nende rahalist seisu. Nii või teisiti, tundke oma lähedaste elus osalevate inimeste vastu huvi. Muidu võite end leida vastamisi pöördumatu olukorraga.

Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised