Kas kõige kallim on ikka kõige parem?

teisipäev märts 29, 2016

Üldjuhul on selline mõtteviis Eestis levinud küll. Eriti just keskealise generatsiooni seas, kellesse nõukaajast sisse juurdunud mõtteviis, et mis tahes soetatud ese peab kestma kogu elu (sest ega tea, kust ja millal seda üldse jälle saab).

Sellist mõtteviisi propageerivad ka kvaliteetkaubamärgid, mis lubavadki, et kui ostad nende pintsaku või tolmuimeja, siis kasutad seda järgmised 30 aastat. On see tõde? Võib olla küll. Kuid kas sa tahad sedasama pintsakut 30 aastat kanda?

Tegelikult on aga laiem maailm hakanud „kallim on parim“ mõtteviisist eemalduma. Sellest tendentsist lähtuvad näiteks erinevad hinnavaatlusprogrammid ja -portaalid. Selle asemel, et kiita kõige kallimaid, võimaldavad need kirja panna sinu soovitud parameetrid mis tahes tootele ning siis võrrelda saada olevaid kaupu ja nende hindu. Lihtne ja kiire.

Eestis on tuntuimaks Hinnavaatlus.ee, mis kunagi spetsialiseerus arvutikaupadele, nüüd aga saab sealt infot väga laia kaupadespektri kohta. Usaldust tõstab tõsiasi, et portaal ise ei müü midagi, seega puudub sel motiiv soovitada sulle just mingi kindla kaubamärgi asju.

Ka päris igapäevase toidu- ja tarbekauba valik on meie poodides nii suur, et selle kõige parema valimiseks oleks tihti abi tarvis. Näiteks sprotte on keskmises toidupoes rivis umbes 4-5 erineva tootja toodet. Kas võtta see kõige kallim? Või maitseb odavaim hoopis paremini?

Hea nipp siinkohal on jälgida meedias ilmuvaid tooteteste. Toidu kohta leiab neid mitmest naisteajakirjast ning väljaannete muidu meelelahutuslik sisu ei devalveeri kuidagi testide asjalikkust. Keegi teine on võtnud kasvõi needsamad sprotid kõik ette, sinu eest ära maitsnud ja oskab sulle nüüd soovitada, milline on õlisem, milline soolasem jne. Lihtne, kiire ja odav infoallikas.

Sama elujõuline loosung nagu „kallim on parim“, on ka „Hiinast tuleb ainult ebakvaliteetset kräppi“. Ka sellele vaidlevad paljud hinnavõrdlused ja testijad juba ammu vastu. Üldlevinud on tõde, et ka kallite kvaliteetbrändide tooteid tehakse tänapäeval ikka sealsamas Hiinas. Kleebitakse maailmakuulus logo peale ja küsitakse kõrget hinda. Kes julgeb sama asja osta ilma logota, maksab aga kordades vähem.

Hiina internetikaubamajad (nt. Banggood.com, aliexpress.com) on saamas tõsisteks hittideks nende seas, keda kaubamärk ei huvita. Saatekulu on tavaliselt sentides (ka Eestisse) või siis 10-15eurose ostu puhul puudub üldse. Muidugi kehtib siin tavapärased e-kaubanduse põhimõtted ja ka ettevaatusabinõud. Nii tasub alati tutvuda teiste kasutajate kommentaaridega, veenduda, et ostetav kaup ja selle kirjeldus on ikka täpselt see, mida vajate, et kaubast tehtud pilt ja kirjeldus langevad kokku jne.

Loe ka varasemaid postitusi sarnasel teemal: Kas päkapikud on serverisse kolinud? ja E-teenused, mis aitavad mõistlikult majandada

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest

Koolivaheaeg = pankrot?

esmaspäev märts 21, 2016

Jälle käes! Kaua oodatud, aga natuke kardetud ka. Koolivaheaeg. Millega täita järeltulijate aega, kui ei taha, et nad päevad läbi mõne ekraani ees vedelevad?

Toredaid paiku ja meelelahutusi on tegelikult palju, aga... Ühe Tallinna lähedase veekeskuse hinnakirjast võib lugeda, et ühe täiskasvanu ja kahe lapse sulistamise eest tuleks välja käia 53 eurot.  53! Mõistus hakkab mässama.

Kuid saab ka teisiti. Kes elab pealinnas või satub sinnakanti, võiks katsetada näiteks selliseid põnevaid ja väga rahakotisõbralikke ajaveetmisi:

1) Loe koerale!

Lugemiskoertest on meedias palju juttu olnud ja ausalt, kui sa muidu pead mõnd 8-10aastast inimest vägisi lugema sundima, siis kutsule lugeda tahab igaüks! Näiteks vanalinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses saab Foxile ja Pekule lugeda laupäeviti kell 12-13,
Fjodorile aga kaks korda kuus neljapäeviti kell 15. Tuleks ette registreerida.

Kuid koertele lugeda saab ka Lääne-Virumaa Keskraamatukogus, Narva Keskraamatukogus, Pärnu Keskraamatukogus, Saare Maakonna Keskraamatukogus, Tallinna Keskraamatukogus, Tartu Linnaraamatukogus, Valga Keskraamatukogus, Viljandi Linnaraamatukogus ja Võrumaa Keskraamatukogus. Ja täitsa tasuta!

2) Mänguasjad on ohtlikud?

Näitus „Oh kui ohtlik!“ Tartu mänguasjamuuseumi õuemajas aitab mõista, kas ja mil moel saavad olla mänguasjad inimesele ohtlikud. Ausalt, imestada saab seal omajagu! Muide, näitus on kokku saanud koostöös Tarbijakaitseameti ja Terviseametiga. Nii et võib usaldada.

Terve perega saab näitusele 13 euro eest.

3) Oskused mängu!

UNO kaardimänguturniir toimub 23. märtsil kell 12 Tallinna Kesklinna noortekeskuses (Raua 23). Igas vanuses koolijütsid, kellele UNO kaardid tuttavad, on oodatud. Osavõtmiseks saab kohapeal registreerida ning võitjale on karikas ning auhind! Raha maksta pole üldse vaja.

4) Natuke suurematele.

23. märtsil kell 13-17 saab Tallinna Teeninduskoolist (Majaka 2) alguse põnev toiduorienteerumine. Oodatud on 14-19aastased noored, kes saavad katsetada, kuidas teha poelettidelt tervislikke valikuid, jääda eelarve piiridesse ja valmistada meeskonnaga kolmekäiguline maitsev toit. Meeskondi juhivad Teeninduskooli õpilased. Ette tuleb registreerida, lisainfot saab www.tallinn.ee/noorteinfo. Kasulik ja lõbus üritus on tasuta.

5) Kas üldse teadsid?

Kui ilm on ilus ja lihtsalt tahaks õue minna, siis jalutage vahelduseks Tallinna Lauluväljaku kanti. Lauluväljakult leiab näiteks laulva pingi, mille kinkis laulupeolistele Eesti Meestelaulu Selts. Väike asi, aga huvitav teada ja ära näha!

Loe ka varasemaid postitusi sarnasel teemal: 4 nippi, kuidas jõuludega mitte pankrotti minna

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest

Kust raha tuleb? Seina seest!

esmaspäev märts 7, 2016

Iga lapsevanema sooviks on, et tema järeltulija mõistaks raha väärtust ning seda, et eurod ei kasva lihtsalt niisama puu otsas – et muudkui võta ja kuluta. Aga kuidas seda tarkust ikkagi juurutada nii, et sest tõepoolest ka kasu oleks? Kasvatusteooriad pakuvad välja kolm head nippi ja ka kolm üsna kahjulikku viisi asjade selgitamiseks.

ÄRA TEE!

  1. „Meil ei ole raha!“

Kui igapäevaselt lapse kuuldes korrutada, et raha pole, tekitab lapses alaväärsustunde. Juba 5-6 aastane laps teab, mida tähendab sõna „vaene“ ning et see omadussõna ei tähenda head. Lisaks võib lapses tekkida segadus, kui ta näeb, et poes ju käiakse ning süüa ostetakse – kuidas siis raha üldse ei ole?

Õigem oleks siinkohal selgitada lapsele prioriteete. Kui ta soovib 20 eurost Lego, siis ära ütle, et raha ei ole, vaid selgita, mida teie perel selle 20 euro eest hetkel rohkem tarvis on. Nii tunneb laps end pere osana, kellega arutatakse pereasju, mitte ainult ei keelata.

  1. „Kas sa ei saa aru, et emme peab raha teenimiseks rasket tööd tegema?“

Paljud vanemad loodavad sellise või samalaadse lausega panna last mõistma, et raha ei tule „seina seest“, vaid et seda teenitakse. Kuid antud sõnastuses tekitab lapsevanem lapses tõenäoliselt hoopis süütunde. Laps võib välja lugeda, et tema soovide pärast peab ema või isa tegema rasket tööd ning sellepärast on ta väsinud ning tal pole lapse jaoks aega.

  1. „Sul ei ole taskuraha vaja!“

Paljud vanemad arvavad, et kui lapsel on kodus kõht täis söödetud ja riided selga ostetud, polegi tal ju taskuraha tarvis. See on aga poolik tõde. Tegelikult on juba 4-5 aastane laps pädev mõistma raha väärtust, kui talle anda vabadus mingi summa üle ise otsustada. Ei maksa arvata, et iga laps kulutab talle antud euro kohe mõtlemata kommide peale. Teadmine, et see on „minu raha“ teeb iga euro hoopis hinnalisemaks.

TEE NII!

  1. Võta laps tööle kaasa.

Jah, see võib olla tülikas. Kuid nii näeb ta oma silmaga, et raha teenimiseks tulebki midagi teha ning see nõuab aega, oskusi ja keskendumist. Lisaks näeb laps sind hoopis teises rollis ja tõdeb, et emme ei olegi ainult selleks, et süüa teha ja koristada ning issi selleks, et trennis käia ja asju parandada.

  1. Anna lapsele võimalus teenida.

Hinnete või kodutööde eest raha maksmine on libe tee. Kuid hoopis midagi muud on müüa midagi oma kätega tehtut. Selleks annavad hea võimaluse näiteks koolides korraldatavad jõulu- või sõbrapäevalaadad või muud sinu kodukandi laadad.

  1. Aita lapsel raha koguda.

Et laps mõistaks, et mingi materiaalse eesmärgini jõudmiseks kulub aega ja tuleb olla kannatlik, on parimaks vahendiks vana hea klaaspurginipp. Põrsad ja muud kenad ja mängulised rahakassad on küll vahvad, kuid neisse raha kogudes ei saa laps pidevalt näha, kuidas tema varandus kasvab. Kuid klaaspurki sente korjates on progress pidevalt silma ees. Ema või isa saab lapsel aidata seada siht, mida kogutud rahaga teha ning lohutada ja toetada, kui väikesel inimesel vahepeal kannatus kaduma kipub.

 

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest