Kuidas olemasolev vara raha teenima panna?

kolmapäev veebruar 3, 2016

Kõik inimesed on mõelnud, et kui neil oleks hästi palju raha, siis mida nad sellega teeks ja kuidas selle eest elaks. Enamasti mõeldakse ka selle peale, kuhu vähemalt osa raha investeerida nii, et see ka edaspidi midagi tagasi tooks ning tulu teeniks.

Tegelikult ei pea aga tulu teenimisele või investeerimisele üldse eelnema lotovõit. Viimaste aastatega on tohutu menu osaliseks saanud mitmed teenused, mille tuumaks on just olemasolevate asjade, mis mingil hetkel kasutult seisavad, teenima panemine.

Kuidas seda teha? Siin on mõned soovitused:

  • Kõigil meil on elukoht ning ilmselt mitte keegi meist ei veeda seal kõike 365 päeva aastas. Miks siis mitte sel ajal, kui ise seal ei ole, seda kellelegi välja rentida? Kasvõi üheks ööks või nädalavahetuseks? Kõige levinum ülemaailmne üürimiskeskkond on AirB’n’B, kus suur osa kuulutusi just sellised ongi – inimesed annavad oma kodu lühemaks ajaks teistele kasutada. Loomulikult raha eest. Ka Eesti kinnisvaraportaalidest leiab selliseid lühiajalise üürileandmise kuulutusi üha rohkem.

Jah, loomulikult on meie kodud erinevad, ühed suuremad ja teised väiksemad, ühed nooblimad ja teised lihtsamad, kuid täpselt samamoodi on ka üürikodu otsijatega – on neid, kes tahavad suurt korterit kesklinnas ja on nõus selle eest maksma, aga ka neid, kelle peamine eesmärk on enamvähem talutavates tingimustes mõõduka tasu eest ööseks külg maha keerata.

Nii et miks mitte pakkuda seda võimalust, kui tead, et lähed näiteks nädalaks ise ära? Suurte ja tunnustatud portaalide kaudu tehes on mõlemale poolele ka päris arvestatavad garantiid olemas.

  • Põhimõtteliselt sarnase inimeselt-inimesele mudelina on võimalik ka oma autot lühiajaliselt välja rentida. Üheks selliseks kohaks on kodumaine Autlevi.ee lehekülg, kuid pakkumisi leiab mujaltki.

Mõtle nüüd hoolega, kas sa kasutad ikka iga päev oma autot? Või isegi kui kasutad, siis kas terve päeva või seisab mingi osa ajast see niisama ja kogub tolmu? Ja ei maksa heituda sellest, et auto pole piisavalt uus, suur, võimas või ilus. Sarnaselt öömaja-otsijatega on autorentijatelgi väga erinevad vajadused. Küll tasub arvestada auto reaalset olukorda hinna määramisel.

  • Ning lõpuks sinu enda aeg – oled mõelnud, et tahaks lisaraha teenida, selle asemel, et õhtul niisama teleka ees lösutada? Või plaanid mõnd sõitu pikemalt ette ja tahad kulusid jagada? Sõidujagamisteenused nagu Uber või ka kodumaine Taxify on selle võimaluse teoks tegemise äärmiselt lihtsaks teinud.

Ühegi nende kolme teenusega ilmselt rikkaks ei saa. Kuid kui eesmärk on igakuiselt tiksuvaid püsikulusid vähekene tagasi teenida, siis võib neid või sarnaseid teenuseid ja keskkondi täitsa edukalt oma eesmärgi nimel rakendada.

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest

Kui suur peaks olema palk?

teisipäev jaanuar 26, 2016

Ilma täpsemaid selgitusi lisamata on see küsimus muidugi mõttetu. Kõik tahaks, et iga kuu lõpus laekuks pangakontole võimalikult suur summa. Küsimuse tegelik mõte on aga muus – sageli on inimestel võimalik valida, kui suurt palka näidatakse palgana ning kui palju tööga teenitust saadakse kätte mingil muul moel.

Pole saladus, et Eestis on endiselt sektoreid, kus ümbrikupalga maksmise mure pole kuhugi kadunud. Lisaks neile aga puudutab pealkirjas esitatud küsimus ka väikeettevõtjaid, kes saavad suuresti ise valida, kui suure osa rahast maksavad palgana ning kui palju vormistatakse dividendidena.

Küsimusele vastamisel on tegelikult kolm lähtekohta – maksunduslik, eetiline ja praktiline. Esimest ja teist Laenukoolis sel korral pikemalt ei käsitle. Maksuamet on teinud viimastel aastatel väga intensiivset tööd, et vähendada ümbrikupalkade osakaalu ning selle üle, kui suur palk on väikeettevõtjale mõistlik ning kui palju võib teenida ettevõtlustulu, on samuti palju arutatud ning olemas ka erinevaid kohtulahendeid.

Küll aga toome Laenukoolis välja 3 väga praktilist põhjust, kuidas palgatulu erinevate skeemidega pisendamine võib tulevikus valusalt ja ootamatult kätte maksta.

  • Krediidivõimelisus. Sageli tuleb elus ette olukordi, kus otsustatakse soetada midagi sellist, mille ühekorraga väljaostmiseks sukasääres piisavalt varusid ei ole. Selleks võib olla nii ootamatult koostöö lõpetanud pesumasin, õhtale läinud auto kui ka näiteks uue korteri soetamine. Või siis lihtsalt soov teha endale krediitkaart, millega saaks lennukipileteid broneerida või mõnest netipoest riideid osta.

Kõigi nende tegevuste eelduseks on see, et pank hindab taotleja krediidivõimelisut ning seda saab teha lähtuvalt taotluses esitatud andmetest, teostatud päringutest, kehtivatest tingimustest, inimeste sissetulekutest ja kohustustest. Selle juures on peamisteks argumentideks faktid ning ilus jutt sinna juurde maksab üsna vähe. Pangad saavad kontrollida inimese ametlikku sissetulekut ning kõik muu – sh kunagi tulevikus tekkida võiv ettevõtlustulu dividendide näol või suulise kokkuleppe alusel sularahana saadav töötasu – pankade otsuseid liiga palju ei mõjuta. Nii võibki juhtuda, et reaalselt küll üsna heal elujärjel, kuid osasid sissetulekuid või kohustusi varjav inimesel võib jääda soovitud kodu, auto või pesumasin soetamata.

  • Paraku ei käi hädad enamasti kive ja kände mööda, vaid saavad ikka inimestele osaks ning ootamatuste eest pole keegi kaitstud. Nii võib igaüks meist ühel hetkel olla olukorras, kus senisel töökohal teeneid enam ei vajata, halvemal juhul tuleb aga silmitsi seista terviserikke või traumaga, mis ei lase senist tööd jätkata.

Eesti riigis on loodud mitmeid tugisüsteeme, mis sellisel puhul peaks aitama. Kuid sageli arvestavad need seni ametlikult palgalt makstud makse ja makseid. Nii sõltubki töötukindlustushüvitis, aga ka haiguspäevadeks makstav tasu sellest, kui suur oli inimese ametlik palk.

  • Vanaduspõlv. Selle üle, kas vanaduspensioni suurus peaks sõltuma tööaastatel teenitud tulu suurusest, võib vaidlema jäädagi ning tegemist on puhtalt ilmavaatelise küsimusega. Täna on need omavahel seotud ning väiksem ametlik sissetulek (ehk vähem makstud sotsiaalmaksu) tähendab ka väiksemat pensioni vanaduspõlves. Lisaks veel paljude jaoks kohustuslikud maksed pensioni II sambasse, mille suurus sõltub samamoodi makstavast palgast.

Nii et ühelt poolt on seadused kõigile täitmiseks, ümbrikupalk ja OÜ-tamine paha ja seda nii eetilisest kui maksunduslikust lähtekohast, teisalt aga võib see tähendada palju praktilisi probleeme, mida sellele teele minekut kaaluv inimene ehk esialgu ei oska kartagi.

palk

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest

Tali taeva ja radikad külmaks ei jää

esmaspäev detsember 21, 2015

Talve algus ei ole palju erinenud juunikuust – vihmane ja kõle ning enamasti alla 10 kraadi sooja. Nüüdki, mil jõuludeni loetud päevad, on kalendrisse vaadates tunne, et ega järsku vale lehekülg ees pole. Aga ometi on vanarahval varuks ütlus, et tali taeva ei jää ning küll need külmad ka sel aastal lõpuks tulevad.

See aga tähendab senisest oluliselt suuremaid küttearveid. Seda olenemata sellest, kas pakasega tuleb puid ahju ajada, elektriradiaatori nuppu kruttida või jääda lootma katlamaja piisavalt adekvaatsele reaktsioonile õues toimuvale.

Ilmselt on kõigil sellistel puhul peast läbi käinud ka mõtted kas ja kuidas küttekulusid pisut kokku tõmmata. Väga palju oleneb sellisel puhul muidugi konkreetsest küttelahendusest, aga siin on mõned soovitused, millest võib abi olla:

  • Kui kütet saab reguleerida, siis kasuta seda võimalust. Kui mõnda tuba kasvõi ajutiselt ei kasuta, võib seal julgelt kütte maha keerata ja ukse kinni tõmmata. Kui nädalavahetuseks ära sõidate, piisab täitsa vabalt ka sellest, kui toas on samal ajal 10 kraadi sooja. Kas teadsid, et 1 kraadi võrra madalam temperatuur võib anda isegi kuni 5% kokkuhoidu küttekulult?
  • Eelmisest punktis on tuntavalt kasu siis, kui kasutate enda kütteseadet või on kortermajas lahendus, kus küttekulusid arvestatakse korterite kaupa vastavalt tarbimisele. Kui seda lahendust ei ole, tasub uurida, mis sellise paigaldamine maksab. Sageli võib selle ühekordse investeeringu juba ühe talvega tagasi teenida.
  • Vaata üle uksed ja aknad. Kas need käivad korralikult kinni? Või kas tihendid ei ole muutunud rabedaks? Uute tihendite paigaldamisega saab ilmselt igaüks hakkama ning võit võib olla päris suur.
  • Tubasid tuulutades tee seda korraga ja korralikult, mitte pidevalt väikest pilu paokvil hoides. Maha jahtunud toa uuesti soojakskütmine on aga päris suur lisakulu.
  • Küttekehad toimivad kõige efektiivsemalt siis, kui nende ümber mahub õhk piisavalt vabalt liikuma. Ära aseta paksusid kardinaid või mööblit radikate ette!

Ja lõpuks – arvestada tuleb ikkagi sellega, millisel laiuskraadil me asume. Kui on soov aastaringselt toas paljajalu ringi käia, siis paratamatult kajastub see ka talvel küttearvetel.

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest