Kas päkapikud on serverisse kolinud?

neljapäev detsember 17, 2015

E-kaubandusest räägitakse viimastel aastatel palju. Veel mõni aasta tagasi peamiselt selles võtmes, et see on üleilmne trend, kuid eestlased on ses osas umbusklikud ja ei kipu väga netis ostlema. Viimastel aastatel aga on need uudised asendunud regulaarsete teadetega, kuidas e-kaubanduse osakaal, saadetud pakkide arv jms ajavad oma kasvukõveraid üha uutesse kõrgustesse.

Ja seda mitte mõne protsendi kaupa, vaid märksa suuremate sammudega. Nii võiski möödunud nädalal näiteks Tarbija24 lehelt lugeda, et aastaga on Omniva pakiautomaatides saadetud pakkide maht kasvanud 40%. Muide, Lätis on kasv sama ajaga olnud aga veel 3x suurem. Tahes tahtmata tekitavad sellised uudised isegi neis, kes pole kunagi midagi netist ostnud, küsimusi, et mis värk on? 

Netis ostlemise buumi taga on tegelikult kaks faktorit. Üheltpoolt usaldusväärsete makselahenduste juurutamine ja teisalt logistikalahendused, mis toimetavad paki kohale mugavalt ja mis peamine – soodsalt. Veel parem kui ka kiirelt, aga paljude netiostlejate jaoks pole see primaarne.

Nüüd jõuamegi päkapikkudeni. Kas jõuluvana kingikotti täites tasub neil sel aastal ka kiigata tavapäraste ostukeskustes kolamiste asemel netipoodide laia maailma? Lühike vastus on ei, sest selleks olete tegelikult juba hiljaks jäänud. Pikem vastus on, et tasub ikka, tasub vaadata erinevate poodide tingimusi, hinnata riske ja võimalusi. Ja kui muud ei, siis panna kalendrisse meeldetuletus järgmiseks jõuluks.

Selle kasuks räägib peamiselt:

  • Netist saab odavamalt. Odavusel on tegelikult kaks aspekti – ühelt poolt võib leida meil tavapoes müüdava kauba lihtsalt odavama hinnaga. Aga teine pool, mis näiteks kingikoti täitmisel on eriti tähtis, on see, et sobivas hinnaklassis asju on lihtsalt kolossaalselt suurem valik. Kui otsid kingitusi hinnaklassis kuni 5 eurot, siis see, mida kõike selle raha eest näiteks aliexpress.com poest saab, on pöörane.
  • Netist saab mugavamalt. Teate küll seda tunnet, kui oled kaks ja pool tundi juba mööda kaubanduskeskust ringi trampinud ning alles pooltele inimestele on õnnestunud kingitused leida. Ega netistki õige asja leidmine alati kiirelt käi, kuid oma aega saad paremini planeerida küll ning otsingudki on märksa sihipärasemad. Ja muide – paljudel puhkudel toob kuller netist ostetud kauba suisa koju kätte.
  • Netist ostes on vähem stressi. Sellest mööda poode kappamisest me juba rääkisime, aga netiostlemine aitab vältida üleüldist jõuluhullust. Kuna kaupade tarneaeg on teinekord isegi kaks kuud või rohkem (kui tahad tellida näiteks Hiinast ja tahad tasuta kohale toimetamist), on selleks, et jõuluks asjad kätte saada, mõistlik need ära tellida juba oktoobris. Ja detsembris, kui teised lapiliste nägudega mööda poode tormlevad, on sinu asi ainult õigel ajal pakiautomaadist asi ära otsida.

Muidugi on netiostudel ka oma hädad, millega tuleb arvestada. Ühelt poolt muidugi usaldusväärsus – kas raha läheb õigesse kohta ja kas selle eest saab ka soovitud kauba. Kõige parem rohi selle riski maandamiseks on teha ostud suurtes ja tunnustatud e-poodides.

Ja siis see kauba kättesaamine… Tarneaeg on enamasti e-poes ilusti ka ära toodud, kuid ei tasu eeldada, et asjad kiiremini jõuavad. Ja kui jätta ostud näiteks detsembrikuusse, siis pigem läheb isegi kauem aega kui lubatud. Ootavad ju sajad miljonid inimesed jõuluvana ühel ja samal õhtul ning pakkidevoog kasvab aasta-aastalt.

Nii et selleks, et jõuluõhtul keegi tuleks ja hüüaks hou-hou-hou, ei pea päkapikud kindlasti enam päevade kaupa ostukeskustes hängima, vaid võivad ka serverites vajalikku kraami kokku kuhjata. Lihtsalt sel puhul tuleb arvesada eripäradega, millest eespool juttu oli.

Loe ka: 4 nippi, kuidas jõuludega mitte pankrotti minna

 

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest

4 nippi, kuidas jõuludega mitte pankrotti minna

esmaspäev november 30, 2015

Kuigi poodidesse ilmub igasugune jõulude teemaline kila-kola üha varem ning üldiselt on oktoobri lõpuks poed juba kulla, karra, sädeluse ja mandariinidega üle külvatud, algab õige jõuluaeg ikka advendiküünalde süütamisega. Nüüd on see lõpuks siis käes!

Päkapikud ja põhjapõdrad, kohev lumevaip ja ümber laua kogunenud pere, piparkoogihõng ja vürtsikas glögi… Need on kindlasti märksõnad, millest kõik jõuluajal mõtlevad. Aga nagu igal kurgil on kaks otsa, on jõuludelgi teine pool, mis paljude jaoks tähendab korralikku peavalu – kust leida raha kogu selle jõulutunde tekitamiseks?

Pole mõtet väita, et jõulude ajal ei kuluks rohkem raha. Muidugi kulub. Söök, kingitused, vanematele külla sõit… Aga samas ei pea jõulud tähendama seda, et tuleb pere eelarve tingimata sügavasse miinusesse ajada ning seapraadi kuni jaanipäevani tagantjärgi kinni maksta.

Ja ei, me ei ütle, et kasvata suvel kõrvitsaid ja kartuleid, millega jõululaud katta ning kingituseks koo kogu tutvusringkonnale villasokid. Enamasti pole sellise soovitusega midagi peale hakata. Küll aga toome ära neli soovitust, millest ka päriselt kasu on, kui ei taha jõuludega pankrotti minna:

  1. Loosipakid. Leppige erinevates suhtlusringides – pere, töökaaslased, sõbrad jne – kokku, et teete sel aastal loosipakid. Eriti täiskasvanud inimeste puhul pole saadud kingituste arv ju sugugi oluline, pigem on küsimus žestis ja selles, et saaks koos teistega midagi kuuse alt otsida ja kingitusepaberit krabistada. Nii et rõõm jääb, kokkuhoid aga mitmekordne.

    Ebamugavate olukordade vältimiseks võite ka kokku leppida, mis hinnaklassi loosipakid peaks jääma või kas paki sees peab olema hoopis näiteks midagi isetehtut.

  2. Söödav on IN! Ilmselt on kõik saanud elu jooksul kingituseks raamatuid, mida pole kunagi lugenud, piparkoogivorme, mida niigi juba kodus 3 komplekti seisab jne. Samas mõni maitsev suutäis kulub alati ära – lähtu sellest ka kingituse tegemisel.

    Miks mitte võtta üks õhtu ja küpsetada see aasta kingituseks hoopis piparkoogimaja? Paar kilo mandariine, peotäis pähkleid või tuttavalt jahimehelt hangitud latt head suitsuvorsti juurde ja on väga efektne kingitus olemas ilma mitukümmet eurot kulutamata.

  3.       Kingi emotsioone! Asju on meil kõigil liiga palju. Järjekordse uue telefoniümbrise asemel võid aga kingipakki torgata hoopis mõne toreda emotsiooni stiilis „kutse rabamatkale koos sooja tee ja hea seltskonnaga“.

    Selliseid ideid, mis nõuavad minimaalselt raha, kuid see eest pakuvad hulgaliselt häid emotsioone, suudab ilmselt igaüks välja mõelda terve pinutäie. Nende puhul on hea ka see, et teoks teha saab need juba hiljem ja endale sobival ajal.

  4. Lähtu oma eelarvest, sellest tulenevalt tee ka otsused (vaata eelnevat kolme punkti!) ning katsu hakkama saada nii, et jõulud ei viiks pere eelarvet sügavasse miinusesse. Nii on kõigil pühadest rohkem rõõmu!

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest

Poodnik tahab sinu raha. Ja võimalikult palju!

esmaspäev november 23, 2015

Olete mõelnud, miks juhtub tihti nii, et lähed õhtul poodi vorsti ostma, tagasi tuled aga korvitäie asjadega? Alati ei pea see küll nii ekstreemne olema, kuid poodi minnes tasub alati meeles pidada, et kaupmehed teevad omalt poolt kõik, et sina, nõrk inimene, võimalikult palju raha poodi jätaks.

See, kuidas panna inimesed rohkem ostma, on eraldi teadus, millega tegelevad päevast päeva kaubandusettevõtted üle maailma. Uuritakse inimese käitumist poes, psühholoogiat, müügikeskkonna erinevaid osasid ja nende mõju inimese ostukäitumisele. Ja mitte ainult ei uurita, vaid tehakse omalt poolt kõik, et uuritu ellu rakendada ja sinu käitumist mõjutada. Lihtsamalt öeldes – panna sind rohkem ostma.

Siin on mõned levinumad „nipid“, mille abil inimeste igapäevast ostukäitumist mõjutatakse:

  • Asjade paigutus. Oled mõelnud, miks asub piimalett, kuhu pea igal poeskäigul asja on, kaupluse kõige tagumises nurgas? Või puuviljalett enamasti kohe sissekäigu juures? Või miks on tingimata vaja need väiksed šokolaadid ja pulgakommid just kassajärjekorra juurde panna, kus lapsed neid kindlasti tähelepanuta ei jäta? Juhuslikku on selles väga vähe ja kui, siis pigem on see tööõnnetus. Eesmärk on inimene juhtida sujuvalt läbi terve poe, et riiulitelt võimalikult palju ikka „külge jääks“.
  • Ostukeskkond. Juhuslik ei ole ka see, milline temperatuur, helitaust, millised lõhnad ja valgus poes on. Miks lihaletis paistab liha alati värskem ja punasem kui kodus? Või miks peavad need saiakesed alati nii pagana hästi lõhnama, eriti kui kõht tühi on?
  • Juurdemüük. Tartus räägitakse veel tänagi legende kunagistest Kaubamaja meestemaailma töötajatest, kes suutsid sokke ostma tulnud härrasmehele müüa sokkide juurde ka ülikonna koos lipsunõela ja mansetinööpidega. Suures plaanis ongi see üks eduka müügi strateegia – pane sobivad asjad kokku ja katsu kogu kombo maha müüa. Juustuleti vahel on sobiv veinipudel, kingade juures ka sokid, õlleriiuli otsas krõpsupakk. Suudad sa neile vastu panna?

Muidugi võib nüüd tekkida küsimus, et kas minul, lihtsalt inimesel, üldse on ka mingi otsustusvabadus selle üle, mida poest osta, või on kõik juba enne mind paika pandud? Nii hull see õnneks pole ja lõpliku otsuse teed ikka ise. Piisavaks relvastuseks kaupmeeste kavaluste vastu on enamasti tühja kõhuga poodimineku vältimine ning kodus eelnevalt ostunimekirja valmistegemine.

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest