TF Bank toetab vähiravifondi "Kingitud elu"

esmaspäev detsember 17, 2018

Jōulud on tulemas ja enamus meist on kindlasti elevil, et lähedaste seltsis ning hōõguva kaminatule ees kōht praekapsast parajalt pungil pühasid nautida. Millegi pärast on just detsember see kuu, mil kōike kuidagi rohkem hindame ja väärtustame. Samas on oluline mitte unustada ka neid inimesi, kes ei saa oma tervise pärast jōule päris muretult veeta.

Just seetõttu otsustas TF Bank sel aastal loobuda partneritele jõulukinkide tegemisest ja koos oma klientidega teha annetus vähiravifondile „Kingitud elu“. Loodame, et panustatud 5000 eurot annab abivajajatele võimaluse võita enda elu suurim lahing ja jääda oma pere keskele.

Meie jaoks on äärmiselt oluline panustada tagasi ühiskonda, kus tegutseme. Oleme tõeliselt tänulikud, et meil on võimalus aidata toetada kellegi hädavajalikku vähiravi ning säilitada lootust, mida pole kunagi liiga palju.

Ole Sinagi sel aastal omamoodi jõuluingel ja tee annetus just omale meelejärgi olevale MTÜ-le, fondile või heategevusprojektile.

 

Sihtasutus Hille Tänavsuu Vähiravifond "Kingitud Elu" on 2014. Aasta veebruaris tegevust alustanud eraalgatuslik vähiravi toetusfond. Fondi missioon on aidata vähihaigeid, kelle ravimist ei pea riik parasjagu piisavalt "kulutõhusaks" ehk kes ei suuda osta endale hädavajalikku ravimit nind keda ei aita ka Haigekassa. Esimese kolme ja poole tegevusaastaga on fond toetanud 175 Eesti inimese ravi kokku ligi 2,5 miljoni euro ulatuses. Abi on saanud peaaegu kõik, kes fondi poole on pöördunud ning kuuluvad fondi sihtgruppi.

Loe ka:
Blogi kategooriad: Uudised

Kliendimuredele vastas jurist

reede detsember 14, 2018

Keerulised finantsalased küsimused on tihti vaevaks ning paraku ei ole alati kellegi poole pöörduda. Seetõttu pakkusime möödunud kuul võimalust keerukate küsimustega pöörduda TF Banki juristi poole. Oleme esitatud küsimused ja vastused kokku kogunud ning kokkuvõtet saad koheselt altpoolt lugeda.

Esmalt on aga oluline märkida, et saame vastata küsimustele ja anda nõu vaid valdkondades, milles oleme pädevad, ja kus vastuste andmine ei eelda täiendavate asjaolude väljaselgitamist. Näiteks uuriti palju emapalga arvutamise teemadel. Kuna siinkohal pole tegu niivõrd juriidilise probleemiga kui spetsiifilise tasuarvestustega julgustame kõiki sama murega inimesi pöörduma sotsiaalkindlustusameti poole. Infot vahendab ka Sotsiaalministeeriumi koduleht. Palju küsiti ka üüritulu deklareerimise kohta ehk kuidas seda teha kõige tulusemalt. Laskumata erinevate juhtumite spetsiifikasse võtab TF Banki jurist kõik küsimused kokku järgnevalt: eelduslikult teenib üüritulu korteri omanik mitte tema alaealine laps, sõber, sugulane või muu omanikuga seotud isik. Seega tuleb tulu deklareerida siiski tegelikul tulusaajal. Igasugune "üüritulu optimeerimine" on seadusevastane ja seda me julgustada ei saa. Täpsemaid juhiseid tulu deklareerimise, tulult mahaarvamiste tegemise jms kohta leiate Maksu-ja Tolliameti leheküljelt.

 

Pärimine

Erinevad pärimisega seotud küsimused võivad olla äärmiselt keerulised ja me oleme nendest üldiselt rääkinud ka oma varasemas blogipostituses "Kuhu läheb võlg pärast surma?". Meile laekunud küsimustest tooksime aga välja pöördumise, mis puudutas tulenevalt abikaasa surmast notarile avalduse esitamist seoses pärimismenetluse algatamisega. "Kas õige aeg notari poole pöördumiseks on kuus kuud peale abikaasa surma?" Pärimismenetluse algatamiseks ei ole vaja oodata kuute kuud ja pärija võib menetluse algatamist taotleda koheselt peale isiku surma registreerimist. Samuti pole pärimismenetluse algatamisel oluline pärimise alus (testament või seadus). Kuuekuuline tähtaeg on nüüdseks aegunud kord, mis kipub vanemal generatsioonil veel meeles olema.

Teine üldisi pöördumisi iseloomustav näide oli pöördumine kahe noormehe emalt, kes küsis nõu, kuidas käituda olukorras, kus ta soovib pärandada oma korteri vaid ühele oma poegadest. Soovitasime pöörduda notari poole ja viimasega konsulteerida mida ja kuidas testamenti kirja panna. Pärimismenetlus on alati lihtsam ja selgem, kui testament on tehtud kogu vara mitte konkreetse eseme (lugeja näite puhul korteri) kohta. Ainult korteri pärandamine on käsitletav annakuna ning annaku eseme enda omandisse saamine on pisut keerulisem protseduur, mis võib nõuda ka kohtusse pöördumist.

 

Abielu ja laenukohustused

Abiellumisel tuleb valida nn varasuhe. Juhul, kui seda ei tehta, kehtib varaühisus. Varaühisuse režiimi pinnalt tekkiks alljärgnev küsimus. Ühele pöördujale sai teatavaks asjaolu, et tema abikaasa on lähiajal võtnud mitu kiirlaenu erinevate krediidipakkujate juures. Küsimus seisnes selles, kas küsija – kui laenu võtnud isiku abikaasa – vastutab kohustuste täitmise eest või ei. Kirjast oli võimalik välja lugeda, et võetud laene ei kasutatud pere, laste, ühise majapidamise ega vara huvides. Ühesõnaga pole tegemist abikaasade solidaarkohustusega, kuna kirjast tulenevalt ei ole laenud võetud ühiselt ega eelduslikult pere huvides. Lisaks pole küsimuse esitaja sõlminud abikaasa võlausaldajatega kokkulepet, et vastutab partneri kohustuste eest oma lahus- ja ühisvaraga. Nimetatud asjaoludel ei vastuta kirja kirjutada oma abikaasa poolt võetud kohustuste eest. Kahjuks peab aga valmis olema selleks, et võib tekkida olukord, kus võlausaldajad nõuavad kohtu kaudu abikaasadele kuuluva ühisvara jagamist, et saada oma nõudele rahuldust võlgnikuks oleva abikaasa vara müügi arvelt.

Siinkohal peame vajalikuks märkida, et tuleb olla tähelepanelik laenu võtmisel pangast, kui laenu tagatakse kinnistule seatava hüpoteegiga. Hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel on üheks lepingu osaks nn tagatavate nõuete kokkulepe. Selle lepingu osaga lepitakse kokku, millised panga nõuded on tagatud hüpoteegiga. Kui pangaga lepitakse kokku, et hüpoteegiga on tagatud panga nõuded nii abikaasade kui ka ainult ühe abikaasa vastu (näiteks krediitkaardilepingust tulenevad nõuded), tagab kahjuks mõlemale kuuluv ühisvara ühe abikaasa võetud kohustuste täitmise.

Pank ei anna laenu

Mitmed pöördujad avaldasid rahulolematust olukorraga, et pangad lihtsalt ei anna laenu. Eriti murelikud olid FIE-d ja ettevõtjad, kes ise endale palka maksavad. On üldteada, et tarbijakrediidi pakkumine on Euroopas, sh ka Eestis, rangelt reglementeeritud. Kehtivad kindlad nõuded laenusaaja sissetulekutele, senisele maksekäitumisele, omafinantseeringu ulatusele ja sissetuleku ning igakuisete kohustuste suhtele. Pangad on kohustatud oma riske juhtima, kehtestama laenupoliitikaid ja määrama laenutingimused. Kui pangad jõuavad tehtud laenuanalüüsi tulemusel seisukohale, et isiku võimalik laenukoormus on või kasvaks liiga suureks, ei tohi pank vastavale isikule laenu väljastada. Ettevõtjate veidi keerulisem olukord tuleneb osaliselt sellest, et tihti on oma ettevõtte puhul tegemist hiljuti tegevust alustanud firmaga. Pankadel on vajadus aga prognoosida laenusaaja sissetuleku jätkusuutlikust, mis omakorda tähendab ka noore ettevõtte käekäigu prognoosimist. See on aga lapsekingades firma puhul keeruline ja riskantne. Sissetuleku hulgas on küll tihti dividendid, mis on täielikult aktsepteeritav sissetuleku osa, kuid noore ettevõtte puhul on ka dividendide edasise perspektiivi hindamine küllaltki keerukas. Siiski arvame, et kui ettevõtja sissetuleku struktuur on selge ja ettevõtte aruandlus korrektne, on laenu saamine võimalik.

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Uudised

Uuring: kui palju kulutatakse jõulukinkidele?

reede detsember 7, 2018

Pühade hooaja üks kahtlemata suurimaid stressiallikaid on kõigile olulistele inimestele täpselt õige jõulukingi leidmine. TF Bank küsitles rohkem kui tuhandet erineva vanuse, rahvuse, elukoha ja sissetulekuga inimest uurimaks kui palju keskmiselt investeeritakse jõulukinkidesse.


Suurim osa vastajatest (19%) ütles, et kulutavad kinkidele keskmiselt 51-100 eurot, kuid eriti palju vähem ei olnud vastajaid (18%), kes väitsid, et kinkide kulukus jääb vahemikku 151-300 eurot. 101-150 euro vahemikku jääb 16% vastajate kinkide kogumaksumus. Võrdselt vähe (7%) oli neid, kes kulutavad kas kuni 25€ või 301-500€.


Kes siis kulutab rohkem, kas mehed või naised?

Igivanale küsimusele kahjuks lihtsat vastust ei tulnudki. Üldiselt otsustavad nii mehed kui naised soetada jõulukinke võrdsete summade eest. Suurim erinevus tuli esile keskmise kulukusega 51-100 eurot vastuse variandis, kuhu markeeris ennast 23% meestest, aga ainult 16% naistest. Ja kui keskmiselt 101-150 eurot kulutavad kinkide peale 19% naisi, siis sama teevad 14% meestest. Üle 500 euro eest soetavad kinke vaid 3% meestest ja 4% naistest.

Vanus ei mängi rolli

Vanusegrupiti ei esinenud eriti silmapaistvaid lahknevusi. Enim levinum oli 51-100 eurone keskmine kulukus, mille poolt hääletas 23% 18-25 aastastest, 20% 36-45 aastastest, 22% 46-55 aastastest ja 17% nii 26-35 kui ka 56-64 aastastest. Suurejoonelisi kulutajaid ehk neid, kes panevad jõulukinkide jaoks kõrvale 301-500€ oli võrdselt pea igas vanusegrupis (8%). Ainsad, kes pole nõus nii palju kinkidele kulutama olid kõige nooremad ja kõige vanemad.

Andunuid kinkidesse investeerijaid leidub üle terve Eesti

Ida-eestlased on erilised, sest ainult 3% neist kulutavad kinkidele kuni 25 eurot ja lausa 26% 51-100 eurot. Samas on nad kõige tagasihoidlikumad (3%), kui asi puudutab kinkide tegemist väärtuses 301-500 eurot. Lääne-Eesti kodanikest 21% on nõus kinkidesse investeerima 151-300 ja lausa 11% pere ja sõpru üllatama 301-500 euro eest. Põhja-eestlased ja lõuna-eestlased on kulutamisharjumustelt väga sarnased ja enamus vastajatest üritab kinke ostes jääda alla 300 eurosesse eelarvesse. Konkreetseim erinevus tuli esile suurte kulutajate vahel: 16% põhjas elavatest vastanutest on nõus käima välja 301-500 eurot, sama on nõus tegema aga 11% lõuna-eestlastest.

Rahakoti paksus on oluline tegur?

Ei tulnud üllatusena, et suurema sissetulekuga inimesed on üldiselt ka nõus kinkidele rohkem kulutama. Kui kuni 800-eurose sissetulekuga vastanutest on keskmiselt 4% nõus jõulukinkide jaoks välja käima 301-500 eurot, siis loomulikult paistavad silma need, kes teenivad üle 800€ kuus, sest sama summa investeerib kinkidesse keskmiselt 9% vastanutest..
Anomaaliaks esinesid need, kelle sissetulek kuus on vahemikus 651-800€, sest 11% nendest kulutavad kinkidele vaid kuni 25 eurot. Võrdluseks võib öelda, et kuni 500 eurose palgaga inimestest investeerib kinkidesse sama summa 9%.

 

10.–22.05.2018 küsitles Inspired Universal McCanni analüütikaüksus 18-84 vanuseid internetikasutajaid Eestis. Uuringus osales 1002 inimest. Küsitluse valim on esinduslik erinevate sotsiaaldemograafiliste näitajate lõikes. Uuringu tellijaks oli TF Bank.

1987 aastal Rootsis registreeritud TF Bank on Stockholmi börsil noteeritud pank. TF Bank on täna kiiresti kasvav, samas riskiteadlik ja stabiilse kapitaliga Põhja-Euroopa pank. Meil on luba tegutseda Eestis, Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Saksamaal, Austrias, Poolas, Leedus ja Lätis. Vaata lisa www.tfbank.ee.

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Uudised