Igakuine sääst ei ole ainult rikaste lõbu

esmaspäev august 17, 2015

Ei ole saladus, et suurel osal Eesti leibkondadest pole varuks suuri sääste. Tõsi – pärast viimast majanduskriisi on säästmine suurenenud ning täna ütleb neli inimest viiest, et mingid säästud on neil olemas. Kuid enamasti on see vaid 1-2 kuu varu, kui sedagi.

Samas on säästmisega alustamine peamiselt psühholoogiline samm, mille astumine nõuab pigem tahtejõudu kui megasuurt sissetulekut. Umbes nagu tervisesportlasel, kelle kõige raskem distants on diivanist välisukseni ja kui see läbitud, pole probleemiks teha jooksusammul pikem ring ümber kodukvartali.

Kogumist võib alustada ka väga väikestest summadest – pane alustuseks kõrvale kasvõi paar protsenti oma sissetulekutest. Loomulikult oleks tore, kui saaks kohe jätta puutumata 10 või rohkem protsenti, kuid reaalsuses see suurel osal ei pruugi õnnestuda.
Kõrvalepanekuks võid teha eraldi arvelduskonto, mis ei ole seotud pangakaardiga ja kuhu kannad igal palgapäeval planeeritud säästu, kuna siis ei ole nii lihtsat kiusatust raha ära kulutada.

Nii et alusta julgelt väiksematest summadest. Võib ju küll mõelda, et mis sellest iga kuu 20 euro kõrvale panekust kasu on, kuid mõelge parem niipidi – aastaga koguneb juba mitusada eurot ning ongi varu ootamatu autoremondi või otsad andnud külmkapi väljavahetamise tarbeks olemas!

Kõige olulisem selle juures on, et suudaksid iga kuu regulaarselt midagi kõrvale panna. See annab hädavajaliku minimaalse manööverdamisruumi, et ootamatuste korral ei peaks sirutama kätt kohe uue laenu järele. Kui alustate säästmist terve perega üheskoos, leppige ka kokku reeglid, millal ja milleks seda fondi kasutada võib.

 

Loe säästmise kohta rohkem: 5 nõuannet, kuidas raha säästa

Tagasi teemade juurde