Laenuleib ja laastutuli

esmaspäev juuni 1, 2015

Eestlaste aegade hämarusse ulatuv kollektiivne teadvus on laenamise vastu halastamatu. Laenuleib ja laastutuli, võlg võõra oma, kes pandib see sandib - rahvapärimus pole armuline ei laenu andmise ega võtmise suhtes.

Põhjus pole meie väidetavalt umbusklikus iseloomus ega isegi selles, et pärisorjuses maarahva võimalused finantstehinguteks olid napid ja meie mõistes röövellike tingimustega. Umbes 250 aastat tagasi alanud tööstusrevolutsioon tõi kaasa läänemaailma enneolematu majanduskasvu mis kestab raputuste kiuste tänini. Alles plahvatusliku majanduskasvu tagajärjel tekkis meile tuttav olukord, kus järjepidev elujärje kasv muudab laenu teenindamise ajas üha lihtsamaks. 

Ent kogu varasem, tööstusrevolutsiooni ja plahvatusliku majanduskasvu eelne ajalugu on kinnitanud, et nii nagu võib minna lihtsamaks, võib minna ka raskemaks. Laen ehk finantseerimise teenus on olemas olnud alati, aga tavainimese jaoks on see pea kogu teadliku ajaloo vältel olnud ebamõistlikult riskantne ja kallis. 

Kuigi kriisis sees olles tundub igaüks neist maailma alustalasid raputavat, on suures pildis tegu pinnavirvendustega ning 250 aastat kestnud läänemaailma plahvatuslik majanduskasv on selge fakt. See tähendab, et nagu paljud muudki tänaseks iseenesestmõistetavad "mugavused" nagu haridus ja puhas vesi, on ka finantsteenused jõukohased pea kogu ühiskonnale. Ning aegade hämarusest pärit eelarvamused on täna pigem meelelahutusliku väärtusega - nagu ka kunagine umbusk näiteks hariduse ja pesemise suhtes. 

Kõige lühemalt öeldes annavad finantsteenused meile võimaluse tasuda hüvede eest samal ajal kui neid kasutame. See on hea võimalus jagada heaolu ühtlasemalt oma elukaare peale ja mitte veeta parimaid aastaid põhjendamatus kitsikuses, et alles karjääri lõpus ostujõuliseks muutuda. 

Laenamisse ei tasuks seetõttu suhtuda eelarvamuse, vaid vastutustundega. Läbimõeldud finantseerimine teeb paljud asjad lihtsamaks, samas kui pidev laenuvõime piiril elamine ei jäta ruumi elumuutusteks ja ootamatusteks ning risustab elukvaliteeti liigse stressiga. 

Seetõttu on tuleks iga laen põhjalikult läbi mõelda (Kas ma pigem tahan või vajan? Mida olulist võib mul selle kohustuse võtmise tõttu hiljem tegemata jääda? Millised elumuutused võivad juhtuda?), seejärel hinnata realistlikult oma teenistust, kulusid ja varusid ning laenata lõpuks pisut vähem, kui arvutuslik laenuvõime näitab

Tagasi teemade juurde